Olen ametlikult täiesti vihane. Ma elan arvatavasti terves linnas kõige halvema kohapeal. Võinoh. mis ma siin ikka niiväga elan, peatun kellegi Columbiast pärit noormehe Davidi juures.Aga millest mu meelehärm tingitud on. Nimelt tulin täna Oxford Circus'est "koju" 3 tundi! Ja mitte esimest korda, vaid nii ongi! Mekasse saamiseks ei kulu pooltki niipalju aega, kui sealt tagasi rändeks.
Kuid sellega asi ei piirdu, utoopiline on lausa see summa, mis mul siit läheb ühe satsi peale - 100 krooni , ehk siis x2. edasi ja tagasi. Minul vaesel ei ole võimalust sellist rulli välja käia ei-ei. Noja ma ju ei tohiks viriseda kaa, ma pean üldse õnnelik olema, et õues ei pea magama!
...aga Tallinnast-Tartusse iga hommik ju ei sõidaks tööle ja siis õhtul tagasi, või mis?! (ja nii iga päev)
Ühesõnaga ma kavatsen õigepea hästi rikkaks hakata ja kolida zone ühte.
Kas saab olla veel tobedam süsteem, kui kogu Londoni metroo süsteem on täiesti geniaalne ja mugav-lihtne, siis siia tulev vagun on erand. Nimelt tänane rännak nägu välja Oxford Circusest Liverpool Street stationisse. Sealt tuleb võtta Hammersmith&City line ning põrutada ida suunas. Sõitta kaks peatust, minna maha Whitechapelis. Oodata uut metrood, et sellega jõuda Bow Roadile. Seejärel alles on mul võimalus hakata lähenema vajalikus suunas. Aga Ei, sealt ei ole võimalik otse sooja rongi istuda ja koju triivida, vaid 200 meetrit tuleb kõndida täiesti uude peatusesse ja oodata jälle! Vahepeal peaks ära mainima, et juba kilomeetri või isegi vähema pealt on keskonna muutus drastiline. Olin jälle getos, 200 meetrit tundus justkui 2 km olevat ja mitte, et ma oleksin rassist, kuid olin tõesti ainuke aarialane seal mail'. Ootasin kannatlikult ära uue metroo, jõudsin peatusesse Canary Wharf, sealt pidin võtma sama DLR'i metroo ja sõitma peatusesse Mudchute. Jess, lõpuks ometi minu peatus ja sealt pole enam palju, 15 minutit jalutada. Ning kõik, kohal !
Pikale venis see mu metroo süsteemi kirjeldus, aga mul oli vaja see siia kirja panna, sest alles nüüd tunnen, et olen normaal olekus tagasi. chill. Ja mul ei ole siin ju kedagi, kellele rääkida, kas-sa-tead-mis-ma-just-tegin stiilis. Muidugi Moki (minu kaisu morsk) kuulab alati kannatlikult kõik mu rõõmud ja mured ära. Nagu Tom Hanksil oli kaldale uhtudes oma Reede, siis minul on mister Mokken.
Nüüd vahetan teemat! Jah, peab nentima, et lihtne ei ole olnud. Episood my Ego is having a vacation ja teesklemine, et mind Ei huvita kõik need hüper ilusad kingad,rõivad,plaadipoed,kohvikud,pidustused hakkab lõpuks ometi ümber saama, ning Mari hästi kastetud,kobestatud,rohitud mullale hakkavad lillekesed kasvama.
Aga kiku sellepeale, et ma olen terve selle aja olnud põhjendamatult Õnnelik!
Muidugi oli masendav printida oma viimase leiva raha eest välja CV' sid (tükk maksab 10 krooni) ja ma räägin reaalsetest kogustest. Kõndida päevast-päeva, hommikust-õhtuni mööda kohvikud,restorane,baare,pubisid ja "ennast" poolmuidu pakkuda! Ja tulemus, Null mis null!
Karuteene oli selle episoodi nimi. Nimelt oli mu telefon välja lülitatud 4 päeva. Arvuti oli tumm ja isegi käekell ütles ülesse. Käisin siis telefoni poodides 10 minuti kauppa laadimas vaesekest.
Inglismaal ju peab olema kõik tagurpidi kui mujal ja isegi stepsel-mees on 3 oraga. Va oraakel selline! Uue masina hind 40 naela. Arvuti laadiaga olid lood veel keerulisemad, nimelt mu õunaga arvuti on vanakool ja omab teistmoodi laadiat, ta on Special! Seda ei toodeta enam ja uue jubina hind on 60 naela.
Kõndisin, jagasin CV'sid, aeg-ajalt käisin laadisin poes telefoni, lootes, et äkki on keegi sõnumi saatnud. 1 naelaga saab 5 minutit internetti tarbida, käisin meile lugemas. Nofffi!
Ja nii edasi. eksisin ära. Jäin kodutuks. Varastasin poola poiste leivapätsist kääru leivakest kui kõtu tegi rrrrrggh,rrrgh ! Ja olin õnnelik ! Sest mul on niiii põnev. Kõik on põnev. London on vist minujaoks valmis ehitatud. ;) Täis topitud värve ja muusikat.
Pettusin inimestes. Selline huvitav taktika, et Marian suures ahastuses tööd leida, lihtsalt käib teeb täispikad "proovipäevad" ja rügab ja mitte midagi. Tasuta tööjõud. Viimases kohas manager ütles mulle, et sul on see töökoht 95% olemas, ära otsi teisi kohtasid edasi, reedel alustad, mine osta endale mustad kingad ja särk ma helistan sulle täna õhtul ja ütlen mis kellaks sa tööle tuled reedel. Hui. Vabandust!
Mina muidugi tormasin poodi ostsin vajalikud produktid ja valmistusin õhulosse valmis ehitama. Kuid kõnet ei tulnudki. Ei vastanud minu kahele kõnele ka. Mhh, no mis siis ikka.
See postitus läheks liiga pikaks kui ma kirjutaksin siia kõigest.
Aga ma tahtsin jõuda selleni, nagu ikka maailmas asjad käivad, algul ei saa vedama ja seejärel nagu ei taha hästi pidama jääda. Tundub, et minunäol on tegu täna Londoni soovituima preiliga.;) Ei jõua ära joosta vot!
Hakkasin saatma oma CV sid valimatult Igalepoole, ma mõtlen nagu. igale-igalepoole. Ja õigesti tegin. Täna käisin 6 töövestlusel, tegin kaks proovipäeva.
–Vietnami restoran Picadilly Circuses, miinimum tunnipalk, okeid tipid.
–Fancy ööklubi Sohos, baaridaam-ettekandja, 3 naela suurem tunnipalk kui vietnamikas. Tipid ka suured.
–Uus Sushi restoran-lounge Notting Hillis, manager, tunnipalk 8 naela.
–Poshi juuksuri adminn. Palk väiksem kui 8 naela aga ikkagi päris posh oleks ju!
ja veel...
aga oeh. otsustasin, et ei hakka enam tilberdama ja ootama pakkumisi vaid teen valiku. Kõik need kohad on mind valmis tööle värvama homsest päevast. Mina valisin neist Vietnami restoka. Miks?!
...sest seal on armastus ja hing. Esimest korda tundsin, et võin olla päris see kes ma olen, isegi mu hipi peapael meeldis neile koos kogu minu endaga siiralt. Tegin usinalt tööd, naeratasin südamest, tippi tuli nii mis vurises. Kõige ihaldatum kollektiiv kus töötada. Kohe tekkis selline tugev kontakt töötajatega. Seal on pere, nagu oli African kitchenis. Pluss nad vajavad mind täis töökohale. 45 tundi nädalas. Kell 10 pannakse pillid kotti ja laupäeval suletakse varem, pühapäeviti on üldse kinni. Palkka saab iga 2 nädala tagant. Täpselt perfecto belissimo! Teistes kohtades mul ei oleks võimalust minna kuskile, kuhu ma lähen kell 3 öösel, kui koht sulgetakse. Ega väga kontserdile enam ei kipu!
... ainult 1 asi. Homme lähen veel ühele vestlusele. Kui ma sinna tööle saan, siis ma kiidan Jeesus Kristust! Tegu on Sohos paikneva muusika pesaga. Iga õhtu live muusika, kas siis bändi või Dj näol. Highly Funky koht! Täis muusikat. Selline enne pidu,peale pidu, seal pidu koht! Seal salvestataks raadio saateid laivis ja noored toovad demo plaate, et saada võimalus üks õhtu omal käel enda loomingut degusteerida. Ja keda nad sinna otsivad? Mind on õige vastus!
Positiivset,muusikat Armastavat energilist tütarlast ! homseni sellega.
oeh. kui palju oleks veel kirjutada. Alates sellest, kuidas mu keha või on see vaim, on hakanud tootma looduslikku narkootikumi, pidev erutus kogu ümbritsevast ja ameerikalikult lai naeratus näkku naelutatud... Siiiiralt üleni õnnelik olen ! In love with London and High on London!
Kuna ma saatsin CV sid igalepoole ja telefon helisesgi ja meilid hakksidki tulema. nonii. helises telefon. vastan. helllõu. Ja teiselpool torujüri küsib naisterahvas, kas Sa sooviksid tulla homme vestlusele? Mina muidugi kohe, et jah muidugi. Eeldades, et ettekandmise värk. Küsisin, et kuhu ma täpsemalt tulema pean. Ja ohoi, ma olin enda teadmata saatnud Londoni loomaaeda CV, nimelt pakkus tädike mulle kohta väikeloomade ja näriliste majas. Puuride puhastajana. See oli naljakas! Vanaema kui sa seda loed, ma tean, et kirud mind ilmselgelt taevani, et kuidas ma sellise oivalise pakkumise siis nüüd... Mu vanaema armastab ülekõige kõiksuguseid loomi.
Lisaks ettekandmisele hakkan tegema promotööd viiele Londoni kõige "eksklusiivsemale" klubile. Ehk siis. pean otsima rikkaid inimesi. Ja panema neid listi. Nendesse klubidesse saab ainult listi alusel sisse. Ja iga matsi pealt kes siseneb klubisse, kelle ma listi pistsin saan 10 naela. Seda saan teha kogu muu krempli kõrvalt. Kui ühel õhtul kasvõi 5 inimest läheb, teeb see juba 50 naela. Ja asi käib neljap.reede.laup. ehk siis äkki saabki 150 naela juurde nädalas?! See on äkki õhuloss. Aga vahva õhuloss. Ma ei kujuta ette muidugi, kust ma need inimesed välja võlun ja nii, aga teen proovi!
... eraldi lõik Kadrile. Üritan kahe, hiljemalt 3 nädala pärast oma kodu üürida. Niiet. unusta oma läpitopi ja London siit-ta-tuleb!
tahaks kõikki neid tänavamuusikuid ja majasid ja tänavaid ja kohvikuid.... kirjeldada detailselt. Enough is enough ja tafff inafff vanilla ninja moodi ka.
armastusega. õnnelik. männik.
eksra musid Liisule. õnnitlused mitteniiväga uude linna kolimise puhul.
Merkal oli sünnipäev. südameke.
Otu, kallis.
Vanaema Ära muretse!
Kadri tuleb kohe.
Anzu,ema. mul on mugavam kirjutada siia siis tegemistest, kui helllata. süda. kallid olete mulle.
nagu raadio elmar sünnipäeva õnnitlused, Elfriide 85.
4 comments:
Misasja sa jaurad, sõida (või jaluta) oxford circusest üks peatus läänepool olevasse bond streeti peatusesse ja võta jubilee line (hall) otse canary wharfy, jubilee on veel hea uus ja kiire liin ka.
Mariii!!! Olen n2dalavahetuseks Amsterdamist eemal ja seega palju aega see pilet juba 2ra osta..annan teada!!!
6un!
Ei saa! jubileega siia. siit tuleb erialdi võtta siis mul veel üks rongi, ja siis tuleb uus pilet. kallim on, ma olen juba proovinud niimoodi ka!jaanus.
ui männik männik. Vanalinn on tore ja Laial laiamine ka! aga sina oled puudu :( luv.
head seiklust!!!
Post a Comment